XX sajandi ahjuehituslikud uuendused
Kettvõlviga ahi
Pärast Teist maailmasõda hakati taas tähelepanu pöörama ahjude ehituslikele uuendustele. Ameerikas kasutusele võetud kettvõlviga ahju on väikeste variatsioonidega võimalik ehitada nii gaasi-, õli- kui puuküttelisteks ja risti-või allatõmbelisena.
Nimetus tuleneb moodusest, kuidas võlvi kaart joonistada: selleks kinnitatakse kett või jämedam nöör mõlemast otsast ja nendevaheline osa „joonistab” taustaks asetatud pinnale sujuva paraboolse võlvi. Puidule kantud võlvi kaar lõigatakse välja ja sellest saab võlvi šablooni üks külg.
Pärast Teist maailmasõda hakati taas tähelepanu pöörama ahjude ehituslikele uuendustele. Ameerikas kasutusele võetud kettvõlviga ahju on väikeste variatsioonidega võimalik ehitada nii gaasi-, õli- kui puuküttelisteks ja risti-või allatõmbelisena.
Nimetus tuleneb moodusest, kuidas võlvi kaart joonistada: selleks kinnitatakse kett või jämedam nöör mõlemast otsast ja nendevaheline osa „joonistab” taustaks asetatud pinnale sujuva paraboolse võlvi. Puidule kantud võlvi kaar lõigatakse välja ja sellest saab võlvi šablooni üks külg.
Kettvõlviga ahi.
Olseni ahi
Omamoodi lahenduse pakkus välja USA keraamik Frederik Olsen. Tema nn kiirpõletus-puuahi, tuntud ka Olseni ahju nime all, ühendab endas ülestõmbega ahjule omast kambri all asuvat kollet ja ristitõmbega ahju madalal asuvat suitsulõõri. Kiiremat põletust soodustab see, et koldest kiirguv kuumus ei soojenda mitte ümbritsevat õhku, vaid ülal asuvat kambri põrandat, vähendades sellega ka küttekulu.
Omamoodi lahenduse pakkus välja USA keraamik Frederik Olsen. Tema nn kiirpõletus-puuahi, tuntud ka Olseni ahju nime all, ühendab endas ülestõmbega ahjule omast kambri all asuvat kollet ja ristitõmbega ahju madalal asuvat suitsulõõri. Kiiremat põletust soodustab see, et koldest kiirguv kuumus ei soojenda mitte ümbritsevat õhku, vaid ülal asuvat kambri põrandat, vähendades sellega ka küttekulu.
Olseni kiirpõletus-puuahi.
Eriti pärast 1970-ndatel aastatel toimunud suurt õlihindade tõusu ehitati Lääne-Euroopas palju puuküttega ahje. Kakskümmend aastat hiljem kujunesid ka Eestis soodsamad tingimused puukütteliste ateljee-ahjude rajamiseks. Selleks ajaks polnud vanemaid, ennesõjaaegseid puuahje enam olemas. Ühe ja sama, 1996. aasta suvel ehitati siia kaks statsionaarset puuahju - üks Võsule ja teine Koongasse. Järgneva paari aastakümne jooksul on puuküttega keraamikaahje Eestisse lisandunud kümne ringis.
Uued ehitusmaterjalid
Lisaks traditsioonilistele tulekindlatele tellistele kasutatakse tänapäeval ahjude ehitamisel ka kaoliinvilla ja tulekindlaid betoonisegusid.
Samuti on välja töötatud vahend, mis tuhka ja isegi soola eriti endaga ei seo ning sellega pritsitud või pintseldatud ahju sisemus kestab kauem.
Lisaks traditsioonilistele tulekindlatele tellistele kasutatakse tänapäeval ahjude ehitamisel ka kaoliinvilla ja tulekindlaid betoonisegusid.
Samuti on välja töötatud vahend, mis tuhka ja isegi soola eriti endaga ei seo ning sellega pritsitud või pintseldatud ahju sisemus kestab kauem.
Vana isolatsioonitellistest elektriahju ümber ehitamine gaasiküttega soodaahjuks. Sisemus on parandatud
ja vahed täidetud kaoliinvillaga, nüüd kaetakse ITC 100HT-ga.
ja vahed täidetud kaoliinvillaga, nüüd kaetakse ITC 100HT-ga.